Niiiiii, kuna mul on nüüd vahepeal isegi kaks vaba päeva olnud, otsustasin käia siin South Beachil natukene ringi ja teha ümbruskonnast mõned pildid, et teil tekiks ka mingi ettekujutlus siinsest, kuigi see piirkond kus meie oleme ei ole päris "see" Ameerika mida on näha filmides ja piltidelt, kui rääkida muidugi üleüldiselt, sest ööelu on siin küll täiesti selline nagu võib näha muusikavideodest aga päeval sooviks ma käia sellistes ehtsates vanakooli stiilis kohvikutes ja näha ka tüüpiliselt ületuunitud autologusid. Õnneks on meil siin üks asigi mis seostub kohe selle riigiga, nagu näiteks "Yellow School Bus"
Eelmises postituses unustasin ma mainida, et meie korteris on olnud ka väikesed muudatused, kuna üks tsikiita läks meil mehele tuli tema asemele Julia ning lisaks kohvritele oli tal ka laenatud ratas mille ta pani maja taha koos tavalise rattalukuga ning järgmine päev seda ratast enam ei olnud. Rattavargused on siin väga populaarsed, sest pidevalt võib näha maas katkilõigatud rattalukke või ketis olevat rattaraami, kuna rattad on lihtsalt alt ära varastatud, samuti võidakse varastada seni kuni sina poes käid ära ka su ratta sadul. Üks näide siin siis toimivast rattalukust, kui just vargal mingit juppi pole vaja -.-
Ilm ei ole meil alati nii päikseline kui loota võiks, 3 päeva sadas ka meil vahet pidamata ning sellist välku ja mürinat pole ma veel elus kuulnud nagu siin öösiti oli -selline tunne nagu kohe kukuks maja kokku. Hommikul tööleminnes oli minu pahameel ikka väga suur kui tänaval oli reaalselt põlvini vesi kuna äravooluga on siin ilmselt probleeme, nii ma siis läksin oma tossudega lihtsalt veest läbi nagu kummikutega, muud ei jäänud üle. Tööle jõudes ei saanud ma isegi kohe kassa juurde sisse logima minna kuna reaalselt nirisesin veest.
Pilt siis kaks päeva hiljem tehtud.
Seekord sain siis pildi tehtud ka isegi tagasihoidlikust preilist, kelle stiilitunnetus on taaskord küsitav.
Riidepoes töötades tuleb pidevalt ette olukordi kus tulevad sellises suuruses tüdrukud riietuskabiinist välja, seljas 3-4 numbrit väiksem trikoo või liibuv kleit ja küsivad oma sõbrannadelt "What do you think about that?" ja endal ikka väga rahulolev nägu peas ning sõbrannad ka kiidavad "ouuuuu girl, this is so perfect" või mõni muu taoline lause, kuna siin pole ju väga tavaline inimestele öelda mida sina arvad, vaid pigem seda mida nemad kuulda tahavad. Minu arvamuseks jääb siinkohal ikka see, et iga situatsioon ei vaja ausaks jäämist ja tõesti tuleb vahepeal inimestele valetada nende julgustamiseks, aga see ei ole just see koht.
Esimest korda elus sain ka siis oma Fortune Cookie, ülemine on minu "ennustus" siis
Nagu ka meie korteri katus, polnud ka selle kiirtoidu koha katus vihmaks ilmselt valmis.
Esimest korda elus tegin ka oma ostu Starbucksist, Hazelnut Frappuccino ja Chocolate Cookie-Jammi. Nimi tegi ka väikse digimuutuse.
Kui algul tõmbasid VS, Armani, Hilfiger jms mul silme eest kirjuks, siis nüüd olen ma rohkem hakanud ostlema rannapoodides, kus on väga huvitava lõikega ja ülimalt värvilisi ja kifte asju, kahju ainult, et igalepoole "Miami Beach" või siis " South Beach" peale on kirjutatud ning kuna enamus meist töötavadki just sellistes poodides, siis saame me ka korralikult hindadest alla nii ma siis seekord käisingi Avely poes shoppamas.
Päris kurb on mõelda, kui kiiresti aeg ikka läheb ja varsti on juba tagasisõit, muidugi igatsen ma kõiki lähedasi vägaväga palju, aga kui mõelda selle külma peale, siis läheb meel kohe kurvemaks.Igastahes lisan ma nüüd veel pilte, pilte ja veelkord pilte, sest ma ei ole eriline kirjutaja ja see kirjutatud tekst võttis ka mult juba tüki küljest ära :D.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar